Pildistamishullus.     

Igal aastal sama jama. Või noh, paar viimast aastat. Nagu kevadel soojemaks läheb, päike paistab, siis kibelen aga välja, et liblikaid leida. Varakevadel, kui veel midagi ei õitse, leiad ainult lapsu- ja koerliblikaid. Ja eks need pildid ongi sellised, kui liblikad kuskil kulus ennast soojendavad. Ma isegi ei taha selliseid pilte, aga näe, ikka pildistan 😃  Ise muudkui lohutan ennast sellega, et mida muud ma siis seal väljas ikka teen, las ma pildistan siis (enda jaoks) mõttetuid pilte nendest liblikatest. Muidugi-muidugi, ma ikkagi tahan ja ootan midagi erilisemat, üritan otsida ja leida huvitavamaid momente, aga teen ikka ka need mõttetud klõpsud ära. Ei no tühja kah, kui juba pildistatud sai, panen üles ka.                                           

Murtud tiivaga lapsuliblikas.
Vist hakkas juba uneaeg.

Sain ainult tiivad, aga ta ei näe mind. 
Lapsuliblikas

Tavaline kevadine pilt lapsuliblikast

Jaanuari putukad lumel.

Jaanuaris nägin mõndagi putukat lumel liikumas. Kõige rohkem muidugi rohukedrikute röövikuid. Veel mõned kärbsed ja mõned ämblikud.

Keegi rõõmsa näoga kärbes :)
30-01-2021

Suuremat sorti ämblik. 31-01-2021

Väike ämblik. 30-01-2021

Himacerus major (sirplutiklane). 02-01-2021

Kevadkaruslane (Phragmatobia fuliginosa).
24-01-2021

  

        Kevadkaruslane (Phragmatobia fuliginosa).

                                   24-01-2021

Rohukedrik (Euthrix potatoria).
24-01-2021

Rohukedrik (Euthrix potatoria).
24-01-2021

Mul on alati hea meel Paide Lembitu pargis oravat kohata. Sel aastal olen isegi pähkleid ostnud ja talle puu vahele pistnud. Neid inimesi on pargis ennegi juba olnud, kes oravatele meelehead pakuvad. Praegused pildid polegi mingid fotošedöövrid, vaid lihtsalt oravat kohanud õnneliku inimese klõpsud. 

Kui saabusin, otsis ta juba lume alt palukesi.

Nosib lume alt leitud sihvkasid.
Kui ta seal sööb, siis laseb ennast suhteliselt lähedalt pildistada

Oot, mis asi siin see suurem tükk on!
Viskasin talle pähkleid. Isegi tabasin teda. Ta ei lasknud sellest ennast väga segada,
korra võpatas ja hakkas nuuskima, et mis värk siis nagu oli. Avastas pähkli.

Oo - ongi pähkel!
Vot see paistis talle meeldivat. Selle minu pähkli haaras hambusse 
ja siis pani kiiresti krabinal kuuse otsa.

Ja seal ohutus kõrguses ta selle pähkli ära nosis.
Pärast seda lakkus natuke lund peale, pani mööda puid minema ja kadus.